YOU ARE HERE: Home Kõne areng

Laste kõneareng

Print

"Kui sõnad ei taha tulla" artikkel ajakirjas Pere ja Kodu - vaata siit

Vanus Normaalne kõneareng Kõrvalekalded kõnearengus
10-13-kuune Kisa, lalina (da-da, ma-ma) ning asjade haaramise ja suhu panemisega valmistab laps end esimeste sõnade ütlemiseks ette. Laps hoiab enamasti oma suu suletuna ning neelab sülge. Suudab lusikalt toitu võtta. Häälitsuste muutmisega väljendab meeleolu. Kui laps 7-8 kuu vanuselt on kõnetu, võib see viidata kuulmispuudele. Laps ei jäljenda häälikuid. Laps ei pista midagi suhu või teeb seda vastumeelselt. Suu on sageli avatud, esineb süljevoolus.
1 ½ Laps ütleb esimesi sõnu (nt. „aua” koera kohta, „täh” aitäh asemel jne). Laps jäljendab loomahääli. Sõnaks võib lugeda ka lalinsõna, kui see käib alati kindla objekti kohta. Lalin vaheldub esimeste sõnadega. Laps mõistab rohkem kui ta räägib. Laps jäljendab hääli, nt loomahäälitsusi, silbiridu nagu „ba-ba”, „da-da”, väga harva, vähe. Ta ei näri üldse või närib vastumeelselt tahket toitu. Esineb süljevoolus. Ei mõista lihtsaid korraldusi (näita, too).
2- aastane Lapse sõnavaras on 50 või rohkem sõna. Ta kasutab 1-2-sõnalist lauset („iss töö” = issi on tööl). Lapse sõnavara kasvab väga kiiresti. Paljude sõnade häälikkoostis on lihtsustunud („tatto” = traktor). Laps kutsub ümbritsevaid inimesi nende nimedega. Ta suudab oma soove ja kogemusi jagada vastavalt oma võimetele. Ta suudab meloodiaid imiteerida. Ta saab märksa rohkem aru, kui ise räägib. Lapsel on alla 20 sõna („aua” = koer, „lall” = jalg, loetakse sõnadeks), spontaanne matkimine on vähene. Laps ei lõpeta oma tegevust sõna „EI“ järel, ei reageeri adekvaatselt kiitusele/laitusele. Manipuleeriv mäng. Käitumisprobleemid. Laps suhtleb vaid täiskasvanutega.
3- aastane Laps kasutab 3-4-sõnalisi lauseid. Keerukama struktuuriga sõnu lihtsustab/ lühendab (nt „kepsup“ = ketšupi, „imine“ = inimene). Lapsele meeldib rääkida, esitab palju küsimusi. Ta räägib lelude ja loomadega. Raskusi võivad valmistada 2-3 raskemat häälikut (R, S, K). Võib kasutada umbes 300 sõna. Laps ühendab harva kolme sõna. Võõrastele on lapse kõne arusaamatu. Laps kasutab üksnes väga igapäevaseid sõnu. Sõnatähendused on ebatäpsed (nt „lõikab“ = „käärid“). Laps ei kasuta nt sõnu „minu”, „sinu”, „mina“, „sina“. Ei küsi üldse „mis see on?“.
4- aastane Laps moodustab kuni 8-sõnalisi lauseid, moodustab liitlauseid. Võib oma kogemusest arusaadavalt rääkida. Laps võib valesti hääldada 1 häälikut. Kasutab erinevaid käändeid, tagasõnu. Lapse sõnavaraks loetakse u 1000sõna.Laps oskab peaaegu kõiki esemeid oma ümbrusest nimetada õige sõnaga Laps hääldab valesti enam kui 4 häälikut ja/ või laused on lühikesed ning agrammatilised (vale sõnajärg, ühildumisvead, sõnade ärajätmine Sõnatähendused on ebatäpsed (nt „istuma“ = diivan, „käärid“ = lõikama). Ei kuula pikemaid jutukesi, luuletusi.
5- aastane Laps oskab kõiki häälikuid korrektselt hääldada. Laps eksib veel vaid tüvemuutustega sõnade kasutamisel (nt „sajas” = sadas). Laps tunneb pildilt ära sündmusi, oskab neid kirjeldada. Laps hääldab valesti ühte või enamat häälikut ja/või kasutab lauses vale sõnajärge ja jätab mõned sõnad lausest ära/kasutab valesti. Jutustamisel on jutt seosetu, puudub põhjus-tagajärg Asendab sõnu (nt teeb veega pro kastab, istuda pro diivan)seos.
6- aastane Lapse kõne vastab keelenormile. Kirjeldamisel, jutustamisel on järjest täpsem, mõistab mitmetähenduslikke sõnu. Hääldab valesti ühte või enamat häälikut, lause on agrammatiline, esineb sõnavara ebatäpsusi. Eneseväljendusraskused.

 

 

Lapse kõne arendamine

Print

 

Vanus Kuidas lapsega suhelda? Kuidas laps räägib? (lapse kõne areng on väga erinev. Siin on mõned näited “keskpärase lapse” kõne kohta). Millega laps mängib?
0-6 kuud

Räägi lapsele sellest, mida sa teed või mis üldse ümberringi toimub.

Mängi lapsega vaikses ümbruses. Kasuta oma kõnes lühikesi lauseid ja palju kordusi.

Kasuta lapsega rääkides pisut kõrgemat hääletooni kui teise täiskasvanuga rääkides.

Räägi aeglaselt ja tee lausete vahele pause.

Hoia oma nägu lapse näo lähedal.

Puudutused meeldivad lapsele.

Laula lapsele ja seda isegi siis kui viisi ei pea.

Matki lapse häälitsusi. 

Kolme kuu vanune laps:

  • naeratab kui sa temaga mängid. See näitab, et talle meeldib see tegevus;
  • koogab st kasutab erinevaid täis- ja kaashäälikutes koosnevaid silpe;
  • võib vastata kõnetamisele häälitsusega, mis ongi esimesteks vestlusteks;
  • ilmutab elavat huvi kõne vastu otsides pilguga rääkijat ning jälgides tema suud ja huuli;
  • naudib muusika kuulamist ja annab oma meeleheast märku. 

Kuue kuu vanune laps:

  • näitab oma näoilmetega, et suudab eristada sõbralikku ja kurja hääletooni;
  • hakkab mõistma mõnda sageli kuuldud sõnu, nt “issi”, “süüa”, “tuttu”
  • hakkab mõistma sõna “ei” tähendust ning suudab vahepeal juba oma tegevuste peatada;
  • häälitseb mänglevalt;
  • algatab häälitsusega vestlust kellegi teise poole pöördudes.

Lapse mänguasjadeks on selles eas:

  • kõristid, vankrilelud, pehmed klotsid, lihtsad kellukesed, helisev pall, pehmed mänguasjad, titapeegel
6-9 kuud

Mängi lapsega vaikses ruumis.

Mängi lapsega kordustega laulumänge.

Kasuta palju lühikesi salme.

Matki lapse häälitsusi.

„Vesteldes“ anna lapsele piisavalt aega vastamiseks.

Ütle välja, mida laps öelda tahab.

Jätka jooksvate sündmuste kommenteerimisega.

Ära kunagi püüa panna last häälikuid või sõnu järele ütlema.

Kasuta lühikesi lihtsaid lauseid.

Kasuta lühikesi lauseid ja jäta nende vahele paus.

Nimeta pereliikmseid ja lapse lemmiklelusid nimepidi.

Jälgi lapse tähelepanukeset.

Keskendu lapse tähelepanu köitnud esemele.

Laps hõigub, et sinu tähelepanu võita;

Imiteerib ema tehtud helisid ja hääletooni;

Saab aru sõnadest „ei“ ja „aidaa“.

Laliseb pikkade ja korduvate häälikuühenditega;

Peatab sageli oma tegevuse, kui ütled „ei;

Tunneb ära mõne tuttava eseme või inimese nime.

Jonnipunn, nn üllatust peitev lelu, veerev kõristi, matt põrandal mängimiseks, vurr, lastepeegel, tegevuskeskus, klotsid, karbid, pehme pall, paber, pillid;

Papist ja tekstiilist raamatud.
9-12 kuud

Ühine mänguaeg on väga tähtis, kuna aitab seostada sõnu nende tähendusega.

Kasuta vestluses neid samu “häälitsusi”, mida laps ise kasutab. see teeb ka lapse aktiivsemaks vestlejaks.

Mängulised häälitsused nagu “pumm, “mütsti”, “ai-ai” teevad kuulamise lapsele lõbusamaks.

Jälgi lapse huvikeset.

Kasuta salme ja hüpitussalme, laule.

Kasuta lühikesi lauseid, mitte üksikuid sõnu.

Tee lausete vahele paus.

Kasuta ühte ja sama sõna palju palju kordi.

Väldi küsimusi lapse rääkima panekuks.

Kommenteeri lapse tegevust.

Kasuta žeste.

Laps püüab muusikat kuuldes seda “kaasa ümiseda”;

Tunneb ära oma nime;

Tunneb ära mitmete inimeste ja asjade nimetused kui need on tuttavlikus kontekstis.

Raputab keeldumise märgiks pead.

Kasutab 1-3 sõna.

Nukuvanker, nukuvoodi, mänguautod, nukukamm, pehmed mänguloomad;

klotsid, rõngaste torn, üksteise sisse mahtuvad topsid; pliiats ja paber, pappkarbid;

kellukesed, trumm, ksülofon, marakad jms heli tekitavad lelud;
1-1,5 aastat

Täiskasvanu jälgib lapse pilgu suunda ja räägib talle asjadest, millele laps on parajasti keskendunud.

Küsimused ja katsed last suunata segavad tal kuulata.

Aita lapsel kuulamisest rõõmu tunda.

Aita lapsel sõnade tähendusest aru saada.

Kasuta lihtsaid lühikesi grammatiliselt õigeid lauseid.

Räägi lapsega veidi aeglasemalt, valjemalt ja ilmekamalt kui täiskasvanutega.

Kasuta rohkelt kordusi.

Saada sündmusi endiselt mänguliste häälitsustega.

Reageeri sellele, mida laps tahab sulle öelda.

Osuta neile objektidele, mida sa nimetad.

Kasuta jaatavaid (“Ole minu juures”), mitte eitavaid (“Ära mine minema”) keelendeid.

Ära esita lapsele kontrollivaid küsimusi.

Kasutab 6-8 äratuntavat sõna;

Vaatab huviga pildiraamatuid;

Kasutab oma soovide väljendamiseks žeste;

Vaatab tuttavate esemete ja inimeste poole, kui kuuleb neid nimetatavat.

 

Suurel osal lastest ei leia sõnavara plahvatuslik kasv aset enne 1a6k vanuseks saamist ning seetõttu näib lõhe nende kasutatud ja mõistetud sõnade vahel tohutu.

Lükatavad ja tagaveetavad mänguasjad, jämedad rasvakriidid, lihtne sobitusmäng, lastepillid, pulgad ja mänguhaamer nende sisselöömiseks, mängutelefon, nukk voodi ja riietega, rong, lennuk, köögiriistad, mängu majatarbed.

Raamatud, milles on üks pilt lehel, erinev tekstruur, heli jms lisadega.
1,5-2 aastat

Sea lapsele mõeldud mänguasjad nähtavale kohale.

Jälgi lapse nägu, püüa ära arvata, mida ta mõtleb ja kommenteeri seda.

Ära suru lapsele oma valikuid peale.

Väldi küsimusi ja suunamist, selle asemel kommenteeri tegevust.

Kasuta salmikesi, laule ja rääkivaid mänguasju.

Kasuta kõnes lühikesi lauseid.

Kasuta kõnes endiselt mängulisi helisid ja häälitsusi (mjäu-mjäu, sull-sull, põrr-põrr, silks-solks)

Räägi aeglaselt, valjult ja meloodiliselt.

Kasuta rohkelt kordusi.

Räägi asjadest nimepidi (Nt Halb: “Pane see sinna”; Hea: “Pane jope tooli peale”. )

Korda lapse poolt öeldut, kuid ära jäta muljet, nagu parandaksid teda.

Reageeri lapse teadetele isegi kui see oli arusaamatu silp.

Saada sõnu tegevustega.

Ära esita lapsele küsimusi.  

Jäljendab erinevaid häälitsusi, nt sõidukite või  loomade hääli;

Matkib lühikesi lauseid, nt “Ei lähe”;

Osutab nuku juustele, kõrvadele, kingadele, kui nende kohta pärida;

Jäljendab kahest või kolmest sõnast koosnevaid lauseid ning ümbrusest kostvaid helisid;

Kasutab 19-15 sõna;

Saab aru ka mitmetest tegusõnadest nt “sööma”, “magama”;

Teab, mida tähendavad sõnad “mina” ja “sina”

Nukunõud, mängutoit, mängutolmuimeja, väikesed nukud, nukuvanker, nukuvann, mänguautod, mängusõidukid, lego duplo,

lihtsad mosaiigid, mängukuvi, alus pulkade sobitamiseks, mängutainas

Raamatud: pildid, kus kujutatakse lapsele tuttavaid situtasioone. Mõistab lühikeste lausetega kirjapandud jutukesi, mida illustreerivad pildid.
2-2,5 aastat

Seleta lapsele, miks ta tohib või ei tohi midagi teha.

Aita lapsel oma mängu täiustada, pakkudes talle uusi sõnu.

Jaga lapsele soovitusi, mis aitavad tal oma mängu täiustada.

Hoolitse endiselt selle eest, et kuulamine oleks lõbus.

Kasuta endiselt rohkelt kordusi.

Laienda veidi lapse poolt öeldut.

Räägib sageli omaette asetleidvatest sündmustest;

Kasutab 200 või isegi enamat sõna;

Esitab mis- ja kus- küsimusi;

Moodustab kolmest sõnast koosnevaid lauseid;

Ütleb enda kohta “mina”.

Värvid, pintslid, käärid, plastkäärid, pildiloto, kolmerattaline ratas, pusled, mänguraha- ja kassa, mängupliit, mängutööriistad;

Raamatud: meeldib kuulata juba pikemaid jutte, suurem huvi on realistlike juttude järele, meeldib vaadata fotoalbumeid;
3-4 aastat

Järgi lapse tähelepanukeset.

Aita lapsel oma mängu edasi arendada.

Imetle lapse edusamme.

Mängi lapsega koos lauamänge.

Mängus usalda juhtiv roll alati lapsele.

Tee kuulamine lapse jaoks huvitavaks/lõbusaks.

Lause pikkust ja uute sõnade kasutamist pole vaja piirata- räägi nagu täiskasvanud inimesega;

Laienda endiselt lapse ütlusi.

Luba lapsel olla iseseisev kui ta seda soovib.

Suudab ennast arusaadavaks teha ka võõrastele inimestele;

Suudab seostatult jutustada hiljutistest sündmustest,

Oksab öelda oma aadressi ja vanuse;

Esitab lõputult küsimusi;

Kuulab ja vestab pikki lugusid;

Kasutab keelelisi vahendeid kokkuleppele jõudmiseks;

Savi, plastiliin, näpuvärvid, vildikad, käsnad värvimiseks, templid, pusle, taimed ja lillesibulad, lindude söögimaja, tühjad kastid/karbid, lego DUPLO.

Realistlikud nukud, mängumaja, kostüümid, teedekaardid, loomaaed jne

Keegel, lihtsad kaardimängud, pildidoomino, pildiloto, lihtsad lauamängud
4-5 aastat

Jätkake igapäevast raamatute vaatamist.

Arutlege erinevate küsimuste ja sündmuste üle.

Rääkige emotsioonidest, tunnetest ja õigest käitumisest.

Lapsega rääkides pole vajalik sõnavara piirata  ega lauseid lihtsustada.

Laienda lapse poolt öeldut.

Kui laps teeb grammatikavigu, siis kasuta sama keelendit oma kõnes rõhutatult õigesti.

Lugema, kirjutama ja arvutama õppimine on selles vanuses lapse valik.

Laps on suurema osa oma keeleoskusest juba omandanud;

Tal on lai sõnavara ning ta kasutab kõiki tähtsamaid lausetüüpe;

Laps suudab keeleliste vahendite abil lisaks mõtete edastamisle  juba kokkuleppeid sõlmida ning tehingute tegemiseks.

Laps osaleb pikkades keerukates vestlustes.

Oskab vestluses oodata iget hetke, et siis vestlusega ühineda.

Meeldib mõistatusi öelda ning nalja visata.

Lapsel võib esineda kõnes agrammatisme nt mines pro läks.

Suurel hulgal lastel ei ole veel kõnes “r” häälikut.

Legod, pusled, joonistamine, meisterdamine…

Mäng on oluline tegevus.

Kui lapsel pole huvi veel kirjutamise, lugemise, arvutamise vastu, siis las laps mängib.

 

Kasutatud kirjandus: Dr Sally Ward “Terane laps”,

Jill Stamm, Paula Spencer “Sünnist saati nutikaks”

Merit Hallap, Marika Padrik “Lapse kõne arendamine”