YOU ARE HERE: Home Kõnehäiretest

Kõnehäiretest

Print

HÄÄLDUSPUUDED

Häälduspuue võib avalduda nii iseseisva puudena (düslaalia) kui ka  süptomina teiste kõnepuuete (düsartria, afaasia, alaalia) koosseisus.  

  • Düslaalia (ingl speech sound disorders) on hääldushäire, mille korral lapsel (või täiskasvanul) esineb ühe või mitme hääliku (sagedamini häälikud r ja s) hääldamisel probleeme.

  • Ealine vaeghääldus (düslaalia) võib avalduda väikelapsel, kuna suu liikuvus ei võimalda kõiki häälikuid ja sõnu korrektselt  hääldada ja seetõttu on nende hääldus veel puudulik. Väikelapse kõnele on iseloomulik ebaselgus, interdentaalne (hammastevaheline) ja palataliseeritud (pehme) hääldus, mis  kaovad tavaliselt 3-4-aasta vanuses.

  • Müofunktsionaalne puue (ing orofacial myofunkctional disorders)   avaldub näo-ja  suupiirkonna lihaskonna vales asendis ja funktsioneerimises. Võib esineda järgnevaid sümptomeid: pidev suu avatud olek,  keele vale asend rahuolekus, keele surumine hammaste vahele või külgedele kas neelamisel või rääkimisel, nõrgenenud huulelihased, suuhingamine (ninahingamise asemel), häälduspuuded, grimassid neelamisel ja/või suurenenud süljevoolus

  • Ebaselge diktsioon (hääldusviis). Inimesel võivad  kõik häälikud kõnes olemas olla, ometi on tema kõnest raske aru saada. Halva diktsiooni põhjuseks on tavaliselt enesekindluse puudumine (räägitakse poolkinnise suuga), sagedamini aga ükskõiksus ja mugavus. Mõnel juhul on tegemist kõnehäirega.

HÄÄLEHÄIRED

Düsfoonia (ing Dysphonia) on häälehäire, mil kahjustunud hääle põhitooni kvaliteet, hääle tugevus, kõrgus, kõla, dünaamika ja/või stabiilsus. Häälehäire tunnused: hääl võib olla kähe, käre, liiga vaikne, liiga vali, kriiskav, nasaalne, liiga kõrge või jällegi madal.  Sümptomid, mida jälgida: hääle väsimine, hääle tekitamine pingutav, sage kõri/kurgu puhtaks köhatamine, sage köhimine, kurgus ärritus, pinge või valu, kurgus tükitunne, kuiv või kriipiv kurk, pinge või valu kaelas.

RINOLAALIA

Rinolaalia (ing Rhinolalia) on kõnepuue, mida iseloomustab ninaõõne ebanormaalne funktsioon kõnelemisel ja see avaldus  hääle ja hääldushäirena. Sagedasemateks ilminguteks on nt kinnine ninakõla,  mil ninahingamine on häiritud ning häälikud m ja n kõlavad moonutatult, või lahtine ninakõla,mil õhk pääseb kõnelemisel ninaõõnde muutes täishäälikud nasaalseks. Samuti võib esineda suuõõne ebapiisava rõhu tõttu konsonantide nõrgenenud hääldust. Rinolaalia puhul võib esineda hääle nõrkust, kähedust või monotoonsust.

KEELELISE ARENGU HÄIRED LASTEL

  • Kõne arengu hilistus  Tegemist pole diagnoosiga, vaid lihtsalt hinnanguga kõne arengule.  Kõne areng on väga individuaalne, kuid kui 2- aastase lapse kõnes on kasutusel alla 50 sõna ning puuduvad 2- sõnalised lausungid (nt „Tahan juua“, „Issi tuleb“), võib olla  tegemist kõne arengu hilistumisega.

  • Primaarse alakõne ehk alaalia (ingl  SLI- specific language impairment)  puhul on tegemist kõne arengu mahajäämusega, mis on püsiv ja ei möödu aja jooksul iseeneslikult. Lapse hääldus, sõnavara, grammatika kasutamine kui ka teiste inimeste kõnest arusaamine ei vasta tema eale.

DÜSARTRIA

  • Düsartria (ingl  Dysarthria)  on närvisüsteemi puudulikust tööst tingitud kõnehäire, mille korral on kahjustatud kõnes osalevate lihaste jõud, liigutuste kiirus, ulatus, ajastus, püsivus ja täpsus. Düsartria võib tekkida igas vanuses inimestel.

AFAASIA

  • Afaasia (ingl k  aphasia) on kõnehäire, mis on tekkinud peaaju kõnekeskuste kahjustuse tagajärjel. Afaasiast räägitakse juhul, kui enne selle tekkimist oli kõne omandatud. Oluline osa kõneravis on afaasiaga inimese iseseisev töö. Kaasaegne abivahend selleks on internetipõhine keskkond http://koneravi.ee/, milles saab logopeedi poolt soovitatud harjutusi treenida koduselt.

NEELAMISRASKUSED

  • Neelamishäire ehk düsfaagia (ing dysphagia) on häire toidu liikumisel mistahes osal teel suust läbi neelu ja söögitoru makku

LUGEMIS- JA KIRJUTAMISRASKUSED

  • Düsleksia on lugemishäire, mil võiv esineda puudusi  sõna kokkulugemisel, loetud sõnade tähenduse ja loetu mõttest arusaamisel. Võib ilmneda lugemisel ühelt realt teisele hüppamist ja lugemist paremalt vasakule; rasketel juhtudel on võimatu kokku lugeda isegi kahe- ja kolmetähelisi sõnu.

  • Düsgraafia ehk õigekirjahäire puhul eksitakse kirjutades häälikute järjekorras või pikkuses, unustatakse kirjutamata sõnalõpud, kirjutatakse valed lõpud. Vead esinevad ka lausloomes, sõnad võivad olla lauses vales järjekorras, mõned olulised sõnad võivad üldse puududa või on asendatud mõne kõlalt või tähenduselt sarnase sõnaga jne.

KOGELUS

  • Kogelus on kõnehäire, mille korral  inimene küll teab, mida öelda, kuid  pole selleks kõnetakistuse tõttu võimeline. Kõnetakistused avalduvad  häälikute, silpide või ühesilbiliste sõnade kordustena (nt ju- ju-juua),  häälikute venitusena (nt mmmmmulle) ja  õhuvoo või kõneaparaadi täieliku blokina (võimetus mingi aja jooksul  häält tekitada).

  • Füsioloogilist kogelust ehk kogeluselaadseid ilminguid esineb kiirel kõne arengu perioodil (2.-5.eluaastal) umbes  25%- l  lastest. Sel ajal areneb lapse kõne kiiresti omandades rohkelt  uusi motoorseid, keelelisi, kognitiivseid ja sotsiaalseid oskusi.  

SEKUNDAARSED KÕNEPUUDED

Sekundaarsed kõnepuuded tulenevad mõnest teisest puudest nt vaimupuudest, autismispektrihäirest, õpiraskustest, vaegkuulmisest, kehapuudest, aktiivsus ja tähelepanuhäirest vms.

  • Vaimupuude korral võib olla puude raskusaste väga erinev. Kerge vaimse alaarengu puhul ilmnevad suhtluses üksikud iseärasused (nt raskused  õppetöös, abstraktsuse mõistmisel ja pikematest tekstidest/jutust arusaamisel) ja igapäeva suhtluses ei pruugi võõras puuet märgatagi. Sügavama puude korral on juba suhtlemine oluliselt piiratum ning kui inimene ise kõnet ei suuda produtseerida, võetakse kasutusele ka alternatiivsed suhtlusvahendid.  

  • Õpiraskuste puhul on häire ühes või mitmes psühholoogilises baasprotsessis (taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu), mis on seotud suulisest ja/või kirjalikust kõnest arusaamise ja kasutamisega. See võib ilmneda puudulikus oskuses kuulata, mõelda, rääkida, lugeda, kirjutada või arvutada. Need häired avalduvad lastel olulistes raskustes kuulamisharjumuse, kõne, jutustamise, lugemise, kirjutamise või matemaatiliste oskuste omandamises.

  • Autism on arenguhäire, mis avaldub iseärasustena suhtlemises, käitumises ja kõnes.

  • Kehapuuded avalduvad eelkõige toimetulekupiirangutes, kuid võivad puuduliku õpi- ja kasvukeskonna korral, samuti kahjustatud kesknärvisüsteemi tõttu (nt laste tserebraalparalüüs-PCI) pärssida ka lapse intellektuaalset ja kõne arengut.

  • Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega  (ing Attention Deficit/Hyperactivity Disorder ADHA) lastel  võivad samaaegselt esineda ka kõne ja keele arenguhäired.